Astelrai
Allikas: Vikipeedia
 |
Võimalik autoriõiguste rikkumine. Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele. Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud. |
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia reeglitele.| See artikkel vajab toimetamist. |
ASTELRAID
SELTS: Astelrailised
SUGUKOND: Astelrailased
PEREKOND JA LIIK: Dasyatis jt.
Troopilistes meredes ja parasvöötmes võib kohata varilõpuseste esindajaid – astelraisid. Need kalad on peaaegu ruudukujulised või ovaalse kujuga, kehal on laigud või marmormuster.
Eristatakse üle 80 eri liigi astelrailasi, pikkusega alates 30 cm kuni 4,4 m. Nende tüüpiliseks tunnuseks on pikk, piitsakujuline saba ning mürginäärmetega astel, mis võib põhjustada valulikke ning raskeid vigastusi.
Sisukord |
[redigeeri] Eluviis
Astelraid eelistavad madalaveelisi paiku. Suurema osa elust veedavad nad pehmes liivas või põhjamudas, pistes sealt välja vaid silmad, ninaotsa või saba.
Rinnauimed ääristavad tervet keha esiosa. Kui astelraisid hirmutada, ujuvad nad kiiresti minema oma hiiglaslikke rinnauimesid võimsalt üles-alla liigutades. Euroopa vetes kohtab astelraisid reeglina vaid suveperioodil. Mõned loodusteadlased oletavad, et talveks liiguvad nad sügavamatesse vetesse.
Teised bioloogid arvavad, et talveperioodil kaevuvad nad lihtsalt sügavamale liiva sisse, veetes külmad talvekuud erilises talveuinakus.
[redigeeri] Toitumine
Astelraid toituvad peamiselt merepõhja asukatest – mereussikestest, limustest ja vähilaadsetest ning muudest selgrootutest. Suuremad isendid söövad ka surnud kalu ning peajalgseid. Astelrai suu asub pea alumisel poolel. Suus on mitu rida tömbikujulisi laiu hambaid, millega ta limuste kodasid purustab. Astelrai ebamäärase värvuse tõttu sulandub ta üsna hästi merepõhjaga. Samas reedab ta end kergesti vastu merepõhja puutudes ja seeläbi mudapilvi üles keerutades.
[redigeeri] Paljunemine
Astelraide paljunemise kohta on vähe andmeid. Kindel on see, et suvekuudel toob emane ilmale 2-9 eluspoega. Looted arenevad emaihus paiknevates munades.
Esialgu saavad looted toitu munaraku rebus sisalduvatest ainetest. Suuremana saavad nad selle kõrval veel emaka seinal paiknevatest jätketest erituvat erilist valgurikast vedelikku (midagi piimataolist).
Poeg sünnib tavaliselt hiliskevadel või varasuvel ning on sündides umbes 18 cm pikkune.
Suguküpsus: Teadmata.
Kudemisaeg: Reeglina kevadel.
Arenguperiood: 4 kuust 1 aastani.
Poegade arv: 2-9.
[redigeeri] Liigid
Harilik astelrai on Euroopa vetes elutsevatest astelraidest kõige tavalisem ja arvukam. Teda võib kohata Atlandi ookeanis, Suurbritannia lähistel ja Hispaanias ning Vahemeres. See kala on äkiliste temperatuurikõikumiste suhtes üsna tundlik. Ta talub temperatuuri langust kuni 6-7º C, ent veel madalamate temperatuuride juures hukkub. Põhja- ja Lõuna-Ameerika meredes esineb ameerika astelrai. See on arvukas liik, keda võib kohata alates New Jersey piirkonnast kuni Brasiiliani. India ookeanis elutseb hiiglaslik D. brevicaudata. Suurima isendi pikkus oli 4,3 m. Mõningad astelrai liigid elavad magevetes, näiteks Ameerika jõgede suudmetes elutsev Potamotrygoni perekond. Astelraide värvus muutub sõltuvalt elukeskkonnast. Selg võib olla tumepruun või hall. Kõhuosa on valge või kreemikas. Suured, enam kui 20 kilo kaaluvad isendid on tavaliselt väga tumedad ja nende kõhuosa katavad õrnad sinised tähnid.
[redigeeri] Astelrai ja inimene
Astelraid teevad kahju austri- ja muude vähiliste kasvandustes. Vahel püütakse astelraisid söögiks, samuti pressitakse astelrai maksast õli. Vahel kasutatakse rai astelt enesekaitsevahendi meisterdamiseks – see leiab rakendust odana või tehakse sellest pistodataoline relv.
Astelrai saba küljes paiknevad astlad võivad tekitada inimesele surmavaid vigastusi, kui ettevaatamatu supleja raile kogemata peale astub.
Esmalt aeglustab organismi tunginud mürk hingamist, tekitab südamekloppimise ja oksendamise ning vahel põhjustab ka surma.
[redigeeri] Astelrai astel
Astelrai mürgiastel asub saba keskosa pinnal, teravikuga tahapoole. Astel ise on liikumatu, kuid piitsana painduva saba abil võib rai anda sellega üpris tugevaid lööke. Astelrai mürk on väga mürgine, see võib ujuja halvata, põhjustada raskeid vigastusi või isegi inimese surma.
Astla pikkus: On erinev, see võib olla kuni 42 cm pikk. Piki selle hirmsa astla alumist poolt kulgeb vagu, mille põhjas asuvad mürgist sekreeti eritavad rakud.
[redigeeri] Suurus
Laius: Sõltuvalt liigist 30 cm - 4,4 m.
Pikkus: Kuni 4,3 m.
Kaal: 0,75-340 kg.
[redigeeri] Lähisuguluses olevad liigid
On teada üle 100 liigi astelraisid, kelle pikkus ulatub 1,5 m kuni 2,5 m.
[redigeeri] Esinemine
Elutsevad kõigis maailma meredes, troopilises ja parasvöötme kliimas, Vahemere rannikul. Põhjas võib neid kohata isegi Skandinaavia lõunarannikul.
[redigeeri] Kaitse
Astelrailased pole ohustatud, kuigi nende põhitoiduks on limused, kes on keskkonnareostuse suhtes äärmiselt tundlikud.
[redigeeri] Kas tead, et…
- Kesk-Ameerika indiaanlased tegid astelraide asteldest endale odasid, pistodasid ning nõelu, kalade nahka aga kasutasid trumminahana.
- Inglismaa lõunaosa kalurid usuvad, et astelrai maksast saadav rasv ravib kopsupõletikku ning aitab seda haigust ka ära hoida. Maks moodustab kuni 15 % selle kala keharaskusest ning sisaldab 67 % rasva.
- Astelrai astel kutsub kalurites esile äärmist viha ja hirmu. Kui astelrai satub nende võrku, rebivad nad rail astla küljest ning viskavad sandistatud kala merre tagasi. Niisugune saatus on tabanud paljusid suuri astelraisid.
- Vasarhai on röövkala ning sööb väiksemaid astelraisid. Mitmed loodusteadlased oletavad, et just tema peakuju, mis on külgedelt laienenud ning meenutab sepavasarat, kaitseb tema silmi astelrai mürgiastlaga varustatud saba eest. Ühe hai sisikonnast on leitud isegi 50 astelrai astelt.
- Mehhiko rannikul kogunevad astelraid merepõhjas paiknevatesse süvenditesse, mida kutsutakse raiurgudeks.
[redigeeri] Kasutatud kirjandus
- Loomariigis
- Loomade elu
