Aleksander Antson
Allikas: Vikipeedia
Aleksander Antson (31. august 1899 Võrsna küla, Saaremaa – 21. september 1945 Haapsalu) oli eesti kirjanik.
Ta töötas nii õpetaja, ajakirjaniku kui ka töölissporditegelasena.
Ta on kirjutanud kaks romaani.
Sisukord |
[redigeeri] Looming
[redigeeri] Romaanid
[redigeeri] Näidendid
- 1925 "Lapsed"
- 1926 "Kolgata"
- 1927 "147" (koguteose "Aktsioon" II albumis)
- 1927 "Vangid" (Looming 1927, nr 6)
- 1931 "Töölise tütar"
- 1935 "Muretute ülemlaul"
- 1935 "Tšempionaat"
- 1938 "Inimesed tuisus (Rahvamehed)"
- 1939 "Kosjatalu"
- 1940 "Orduaja lõpp (Parun kolib ära)"
[redigeeri] Epigrammid
[redigeeri] Muud teosed
- 1930 "Tänapäeva Venemaa" (koos Rudolf Sirgega, reisiraamat)
- 1936 "Berliini olümpiamängud" (2., faksiimiletrükk 1992)
- 1946 "Võit" (noorsoojutustus)
[redigeeri] Kirjandus
- Ralf Parve, "Aleksander Antsoni epigrammidest" - Looming 1955, nr 9, lk 1125–30
- Rudolf Sirge, "Aleksander Antsoni proosast" – samas, lk 1131–36
- Albert Seppel, "Mälestusi Aleksander Antsonist" – Keel ja Kirjandus 1964, nr 7, lk 429–435
- Albert Seppel, "Meenutusi Aleksander Antsonist" – Looming 1974, nr 8, lk 1356–61
- Eesti kirjanduse ajalugu, IV köide, 1. raamat, ER, Tallinn 1981, lk 474–482 (ülevaate autor Lehte Tavel) ja bibliograafia lk 485–486
- Eesti spordi biograafiline leksikon, 2001, 2. trükk 2002