Aleksander Antson

Allikas: Vikipeedia

Aleksander Antson (31. august 1899 Võrsna küla, Saaremaa – 21. september 1945 Haapsalu) oli eesti kirjanik.

Ta töötas nii õpetaja, ajakirjaniku kui ka töölissporditegelasena.

Ta on kirjutanud kaks romaani.

Sisukord 1 Looming 1.1 Romaanid 1.2 Näidendid 1.3 Epigrammid 1.4 Muud teosed 2 Kirjandus

[redigeeri] Looming

[redigeeri] Romaanid

• 1937 "Kirg" (2. trükk 1991)
• 1938 "Sina ei pea mitte himustama..."

[redigeeri] Näidendid

• 1925 "Lapsed"
• 1926 "Kolgata"
• 1927 "147" (koguteose "Aktsioon" II albumis)
• 1927 "Vangid" (Looming 1927, nr 6)
• 1931 "Töölise tütar"
• 1935 "Muretute ülemlaul"
• 1935 "Tšempionaat"
• 1938 "Inimesed tuisus (Rahvamehed)"
• 1939 "Kosjatalu"
• 1940 "Orduaja lõpp (Parun kolib ära)"

[redigeeri] Epigrammid

• 1927 "Epigrammid"
• 1930 "Epigrammid" II
• 1933 "Epigrammid" III
• 1946 "Epigrammid" IV

[redigeeri] Muud teosed

• 1930 "Tänapäeva Venemaa" (koos Rudolf Sirgega, reisiraamat)
• 1936 "Berliini olümpiamängud" (2., faksiimiletrükk 1992)
• 1946 "Võit" (noorsoojutustus)

[redigeeri] Kirjandus

• Ralf Parve, "Aleksander Antsoni epigrammidest" - Looming 1955, nr 9, lk 1125–30
• Rudolf Sirge, "Aleksander Antsoni proosast" – samas, lk 1131–36
• Albert Seppel, "Mälestusi Aleksander Antsonist" – Keel ja Kirjandus 1964, nr 7, lk 429–435
• Albert Seppel, "Meenutusi Aleksander Antsonist" – Looming 1974, nr 8, lk 1356–61
• Eesti kirjanduse ajalugu, IV köide, 1. raamat, ER, Tallinn 1981, lk 474–482 (ülevaate autor Lehte Tavel) ja bibliograafia lk 485–486
• Eesti spordi biograafiline leksikon, 2001, 2. trükk 2002