Akt

Allikas: Vikipeedia

Akt on dokument, mis koostatakse komisjoni või selleks volitatud isiku poolt mingi fakti, seisukorra või toimingu fikseerimiseks. Kõige sagedamini koostab akti ettevõtte juhi poolt käskkirjaga määratud komisjon. Komisjoni koosseisu kuuluvad töötajad, kes oma kvalifikatsiooni poolest on võimelised orienteeruma küsimuses, mida uuritakse. Akti vormistab ettevõtte üldplangile komisjoni liige, kelle määrab komisjoni esimees või kes valitakse komisjoni poolt. Akti eksemplaride arv sõltub asjast huvitatud osapoolte arvust.

Akti vorming:

• dokumendiliigi nimetus A K T;
• koostamise kuupäev trükitakse sõnalis-numbriliselt;
• number dokumendiregistri järgi;
• kinnitusmärge – akt kinnitatakse koostamise päeval või järgmisel tööpäeval pärast koostamist kõrgemalseisva juhi allkirjaga;
• koostamise koht;
• pealkiri, mis näitab, mille kohta akt on koostatud;
• tekst – koosneb sissejuhatavast ja konstateerivast osast. Sissejuhatav osa algab üldjuhul akti koostamise aluse trükkimisega. Järgnevalt loetletakse komisjoni koosseis (esimees ja liikmed perekonnanimede tähestikulises järjekorras). Konstateerivas osas esitatakse tuvastatud faktid, järeldused ja ettepanekud; Akti tekst peab olema objektiivne, sisaldama ainult fakte, mis on komisjoni liikmete poolt isiklikult välja selgitatud. Subjektiivseid arvamusi akti ei panda. Komisjoni liikumete eriarvamused, kui neid on, lisatakse eraldi lehel aktile
• allkirjad – akti kirjutavad alla komisjoni esimees ja kõik komisjoni liikmed. Allkirjastatakse kõik koostatud eksemplarid. Pärast allakirjutamist esitatakse akt kinnitamiseks;
• viisa – üldjuhul akti ei viseerita. Kui akti kirjutab alla üks ametiisik tuleb akt viseerida nende ametiisikute poolt, kelle dokumente tegevus puudutab. Sellise akti peab kinnitama tippjuht;
• faili nimi trükitakse vajadusel viimase lehe alumisse vasakusse nurka 8-punktilises kirjas.

Akti lisad – kui mõnel komisjoni liikmel tekib eriarvamus, vormistab ta selle eraldi lehel ja lisab aktile. Lisadele viidatakse allkirjadest allpool.

Akti liikideks on näiteks:

• ekspertiisiakt

• inventeerimisakt

• materiaalse vara mahakandmise akt

• raha üleandmise ja vastuvõtmise akt

• vara arvelevõtmise akt

• üleandmise-vastuvõtmise akt

Akt on dokument, mis fikseerib (ja kinnitab) fakti. Fakt kujutab endast teadmist mingi eseme olemasolu või toimunud sündmuse kohta. Aktis kajastuvate faktide tuvastamiseks ei sobi arusaamine faktist kui usutavast tõest. Akti kui dokumendi tõesuse seisukohalt on vajalik, et oleks tegemist tõsiasja või tõega.

Fakti või sündmuse tuvastamine eeldab mingite materiaalsete objektide olemasolu: kas tuvastatakse ja kirjeldakse neid objekte või tuvastatakse materiaalsete objektidega (toimunut nt üks inimene annab seadme üle, teine võtab selle vastu), meeltega tuntavat (lõhn, heli, maitse, füüsilised omadused, nähtu).

Tuvastatavad materiaalsed objektid peavad olema otseselt (kvantitatiivsed näitajad, nt füüsilised mõõdud) või kaudselt (kvalitatiivsed näitajad, nt heli) mõõdetavad. Sündmustes osalevad ja nimetatud inimesed peavad olema üheselt äratuntavad.

Akte koostatakse sageli niisuguses situatsioonis, kus dokumendid vara või sündmuse kohta puuduvad, ometi on nüüd tekkinud vajadus vara olemasolu dokumentaalselt tõestada või sündmust kajastada. Akt on otsuse vastuvõtmise alus ning määratluse järgi ei sisalda kunagi otsust. Akt ei kuulu haldusdokumentide hulka