Õisloomad
Allikas: Vikipeedia
| Õisloomad | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|
.jpg/250px-Scheibenanemonen_(Actinodiscus_spec).jpg) Scleractinia
|
||||||
| Taksonoomia | ||||||
|
Õisloomad (Anthozoa) on ainuõõssete (Cnidaria) hõimkonda kuuluv loomade klass.
Õisloomad on enamasti sessiilsed loomad ehk elavad merepõhjale kinnitunult. Tuntumad õisloomade esindajad on korallid. Õisloomadest toitujaid on vähe, peamiselt meritähed (Asteroidea). Peale korallide on õisloomadeks ka meriroosid, kelle tuntuim esindaja on hobumeriroos (Actinia equina).
Õisloomad hingavad difusiooni teel. Kehasein koosneb kahest rakukihist. Välimist nimetatakse ektodermiks ja sisemist entodermiks. Nende vahel on rakutu ja väga veerikas aine – mesoglöa. Õisloomadel on kehaõõs, mis on väliskeskkonnaga ühenduses vaid suu kaudu. Neil on hajus närvisüsteem.
Korallid eritavad ainevahetusjääkidest kaltsiitse skeleti, mille varjus on polüübina elavad loomad. Korallid saavad elada ainult kõrge soolsusega ja puhtas vees, mille temperatuur on üle 20°C. Korallid elavad sümbioosis ainuraksete vetikatega. Meriroosid on mõõtmetelt suuremad kui korallid ja nende seas on ka mõned, kes suudavad ujuda.
Õisloomadel on tähtis koht aineringes, sest nad hävitavad suures koguses zooplanktonit ja teiste loomade vastseid. Õisloomad ja ka ülejäänud ainuõõssed on evolutsiooni ummikharu, mis ei ole eellaseks mitte ühelegi teisele loomarühmale.
