Palverännak
Allikas: Vikipeedia
Palverännak on usulistel kaalutlustel kindlatesse pühapaikadesse sooritatav rännak.
Sümboolselt kordab palverännak hinge Jumala poole püüdlemist.
Sisukord |
[redigeeri] Kristlaste palverännakud
Kristlastel on palverännaku paikadeks näiteks Jeesus Kristuse eluga seotud paigad, eriti aga Jeruusalemm, apostlite ja pühakutega seotud kohad ning Jumalaema ilmumise paigad.
Jerusalemma kõrval on traditsioonilisteks sihtkohtadeks ka Rooma, Fátima Portugalis, Lourdes Prantsusmaal ja Hispaanias asuv Santiago de Compostela.
Katoliiklikul ajal olid Eestis tuntud palverännakute paikadena Tallinna toomkirik, Padise klooster, Vastseliina linnusekabel ja Viru-Nigula Maarja kabel.
Protestantidel palverännakute tava ei ole.
[redigeeri] Moslemite palverännakud
Muslimitel on palverännak Mekasse ehk hadž üks nn islami viiest sambast, mille iga islamiusuline oma elu jooksul peaks sooritama.
Muslimitel on neli püha linna, kuhu palverännakuid sooritatakse: Meka kõrval veel Mediina, Jeruusalemm ning Kairouan. Seitsmekordne palverännak Kairouani võrdub ühe palverännakuga Mekasse.
[redigeeri] Budistide palverännakud
Budistid külastavad palverännakutel õpetajate tegevuse ja nende säilmete asukohta (stuupa).
[redigeeri] Hinduistide palverännakud
Hinduistid sooritavad palverännakuid seitsmesse pühasse linna, milleks on Ayodhya, Dvarka, Hadwar, Kanchipuram, Mathura, Ujjain ja Varanasi.
