Haug
Allikas: Vikipeedia
 |
See artikkel räägib harilikust haugist; perekonna kohta vaata artiklit Haug (perekond) |
| Haug | ||
|---|---|---|
 |
||
| Süstemaatiline kuuluvus | ||
| Riik: | Loomad | Animalia |
| Hõimkond: | Keelikloomad | Chordata |
| Klass: | Kiiruimsed | Actinopterygii |
| Selts: | Haugilised | Esociformes |
| Sugukond: | Hauglased | Esocidae |
| Perekond: | Haug | Esox |
| Liik: | Haug | |
| Esox lucius | ||
Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) on haugiliste seltsi hauglaste sugukonda kuuluv röövkala.
Haugil on noolias keha, mis on natuke külgedel lamenend. Seljauim on keha tagapool suurendades saba tõukepinda, mis võimaldab välkkiireid kohaltsööste saagi haaramiseks. Suhteliselt suurel peal on pardi nokka meenutav suu, millel on tahapoole kaldu olevad hambad. Värvus sõltub keskkonnast, keha on selja pealt tavaliselt rohekas-sinakas, mis muutub allapoole minnes üha heledamaks, kõhualune on valge.
Haugi tavaline suurus on 50–100 cm, harvem kuni 150 cm ja kaal kuni 25 kg. Vangistuses võib elada kuni 30 aasta vanuseks.
Haug on suhteliselt paikne kala, kes eelistab aeglase vooluga jõgesid, järvesid ja riimveelist rannikumerd, hoidudes enamasti kalda lähedale taimestikku või teistesse varju pakkuvatesse paikadesse. Samas esineb ka hauge, kes elavad avavees ja jällitavad pisemaid parvkalu.
Haug on röövkala, kes toitub teistest kalades, ka oma liigikaaslastest. Suuremate haugide puhul võib esineda menüüs konnasid, pardipoegi ja pisiimetajaid.
Eestis on haug tavaline ja teda püütakse ka töönduslikult. Esineb enamikes järvedes, jõgedes ja rannikumeres.
Harrastuspüügil kasutatakse enamasti spinningut ning elussöödaõnge,vähemal määral ka lendõnge ning põhjaõnge. Enamikus veekogudes on edukaim püügiviis elussöödaõng, mõnedes võib olla edukaim ka spinning.
