Aarau
Allikas: Vikipeedia
Aarau | |
|
|
saksa Aarau |
|
|
|
Aarau vapp |
|
---|---|
Pindala: 9 km² | |
Elanikke: 15 600 (2005) | |
|
|
koordinaadid: 47°24′ N 8°3′ E | |
Aarau on linn ja vald Šveitsis Mittellandis, Aargau kantoni pealinn 1803. aastast ja Aarau ringkonna halduskeskus.
Läänes piirneb vald Solothurni kantoniga.
Asub Aare jõe kaldal Juura mägede lõunaserval 388 m kõrgusel merepinnast. Kõige madalam koht on 365 m kõrgusel Aare kaldal, kõrgeim koht on 471 m kõrgusel asuv Hungerberg Küttigeni valla piiril. an der Grenze zu Küttigen.
Aarau vallaga piirnevad põhjas Küttigen, idas Rohr ja Buchs, kagus Suhr, lõunas Unterentfelden ning läänes Eppenberg-Wöschnau ja Erlinsbach. Aarau on peaaegu kõikide naabervaldadega kokku kasvanud, moodustades Aarau linnastu. Linnast lõunas ja edelas paiknevad suured metsaalad Gönhard ja Zelgli, mis moodustavad loodusliku piiri Unterentfeldeni ja Eppenberg-Wöschnauga, mis ongi ainsad naabervallad, mis pole Aarauga täielikult kokku kasvanud.
Aarau vanalinn rajatud kaljusele aluspõhjale Aare jõeoru kitsal kohal Juura mägede lõunajalamil. Uuemad kvartalid paiknevad kõrgterrassil vanalinnast idas ja lõunas ning jõeniidul kummalgi pool Aaret.
Umbes 9/10 linna territooriumist paikneb Aarest lõunas, üks kümnendik põhjas.
Aarau valla pindala on 894 hektarit, millest 301 hektarit on metsaalad ja 491 ha on hoonestatud.
Linnas on naisõpetajate seminar, ülemkohus, riiklik arhiiv ja kantoniraamatukogu.
Sisukord |
[redigeeri] Rahvastik
Elanike arv:
- 1983: 15 700
- 2005: 15 600
Aarau linnastus elab üle 70 000 inimest.
Aarau on Aargau kantoni linnade seas Werttingeni ja Badeni järel suuruselt kolmandal kohal.
[redigeeri] Majandus
Aaraus toodetakse elektriseadmeid ning jalatseid ja valatakse kirikukelli.
[redigeeri] Ajalugu
[redigeeri] Esiaeg
Aarau valla territooriumilt on leitud üksikuid esemeid nooremast kiviajast.
Praeguse jaamahoone lähedalt on kaevatud välja pronksiaegse (umbes 1000 eKr) asula jäänused. Rooma riigi ajal kulges umbes sellest kohast läbi Rooma sõjatee, mis ühendas Salodurumit (Solothurn) Vindonissaga. See kulges mööda praegust Bahnhofstrasset.
Aastal 1976 leidsid tuukrid Aare jõest osa 7 m laiusest puusillast üle Aare jõe.
[redigeeri] Keskaeg
Umbes 1240 rajasid Kyburgi krahvid esileküündivale kaljupeale Aare kohale Aarau linna. Vanim kindel teade linnalise asula olemasolust pärineb 1256. aastast.
Linnakest valitseti Rore tornist, Kyburgite maakonnavalitseja residentsist. Praegu on see torn integreeritud Aarau raekotta.
Umbes samal ajal rajati Aarau Schlössli, megaliitmüüriga tornlinnus väljaspol linnamüüri.
Aarau linn kuulus vanasse Suhri suurpastoraati.
Aastal 1273 surid Kyburgi krahvid välja. Agnes von Kyburg, kellel polnud enam meessugulasi, müüs kõik oma perekonna maad 1264 (?) Rudolf I Habsburgile. Viimane annetas Aaraule 4. märtsil 1283 linnaõigused.
14. sajandil linna laiendati kahes jaos ning ta sai teise müüriringi. Lai kraav eraldas linna kindlustamata "eeslinnast". Praegu on selle kraavi kohal tänav nimega Graben.
Aastal 1415 vallutas Bern Solothurni abiga Aargau alumise osa. Pärast lühiajalist vastupanu Aarau kapituleerus ning pidi uutele valitsejatele truudust vanduma. Alates 1461. oli Berni linn Aarau ainuke valitseja, sest Solothurn oli tasapisi kõrvale jäetud.
16. sajandil kaotati linnakodanike alamkihi poliitilised õigused. Ülemkiht jättis linna ametikohad "valitsemisvõimelistele" perekondadele.
1. märtsil 1528 otsustasid Aarau linnakodanikud Berni survel võtta vastu protestantismi.
Märtsist septembrini 1798 oli Aarau Helveetsia Vabariigi pealinn.
[redigeeri] Vaatamisväärsused
[redigeeri] Arhitektuur
Aare paremal kaldal on keskaegne vanalinn. Hilisgooti stiilis linnakirik on ehitatud 1471–1478. Raekoda on enne 1520. aastat vasallilinnusest ümber ehitatud ning 1762 barokkstiilis renoveeritud. Tähelepanuväärsed on ka Schlössli (11.–14. sajand) ning hilisgooti ja barokkstiilis linnakodanikumajad.
[redigeeri] Muuseumid
Linnas on kunstimaja, linnamuuseum, loodusmuuseum, koduloomuuseum ja loomapark.
[redigeeri] Välislink
See artikkel on pooleli. |
---|