Transistor
Allikas: Vikipeedia
Transistor (ingl transfer üle kandma + resistor takisti) on kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks ja muundamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali.
Eristatakse bipolaar- ja unipolaar- e. väljatransistore. Enamik transistore valmistatakse ränist. Vaid väga kõrgsageduslikud mudelid gallium-arseniidi ja analoogsete materjalide baasil.
Varasemal ajal on transistoridega samal otstarbel kasutatud releesid ja elektronlampe ehk raadiolampe. Releesid saab kasutada vaid millegi diskreetseks sisse- ja väljalülitamiseks, aga transistoril (ja elektronlambil) on pidev voltamperkarakteristika. Tänapäeval kasutatakse elektronlampe väga vähe, sest transistoril on elektronlambi ees mitmeid eeliseid.
Transistor on elektronlambist:
- Palju väiksem - isegi kuni tuhandeid kordi
- Ökonoomsem - eraldub vähem soojust (kasutatakse madalamat pinget, ja puudub seesmise kütte vajadus)
- Mehaaniliselt vastupidavam - elektronlampi kattev klaas läheb kergesti katki ja seesmised detailid kardavad põrutusi.
- Pikema tööeaga - elektronlambid kaotavad töötades aja jooksul oma töövõime, peamiselt katoodi emissiooni võime vähenemise tõttu.
- Kiirema töövalmidusega - teda ei pea soojendama enne töörežiimi
Transistori puudused võrreldes elektronlambiga:
- Elektronlamp peab vastu elektromagnetilisele impulsile, transistor aga mitte. Samuti on elektronlamp vähem tundlik ülepingete ja liigvoolude suhtes.
- Elektronlampe saab kergemini tööle panna suurema võimsusega, sest neid saab konstruktiivselt valmistada suuremana ja oma ehituse tõttu on neid lihtsam jahutada.
[redigeeri] Kasutamine
Transistorid on kasutusel peaaegu kõikides elektroonikaseadmetes. Arvuti erinevates osades, eriti protsessorites, on ta põhiliseks komponendiks. Nende suurus varieerub mõnekümnest nanomeetrist (kõrgtehnoloogilised kiibid) mõne sentimeetrini (võimendid).
