Metafoor

Allikas: Vikipeedia

Metafoor (kr metaphora 'ülekanne'), kõnekujund, ühele nähtusele või objektile kuuluvate omaduste või tunnuste ülekandmine teisele sarnasuse alusel, nõnda et põhikujutluse (nt noorus, päike) asemele tekib uus, asekujutlus, mis ongi metafoor (elukevad, "sinitaeva silm" - K.J. Peterson). Metafoor on varjatud võrdlus, kuid võrdluses (noorus on otsekui elukevad; päike kui sinitaeva silm) on kohal nii see, mida võrreldakse, kui ka see, millega võrreldakse. Metafooris toimub "lühiühendus" st teksti jäetakse alles vaid see, millega võrreldakse. Nt 'nina' kui näost eemale ulatuv osa tunnused kantakse üle 'juhile' ja saadakse täiesti uus metafoorne kujund 'ninamees' või siidiriide omadus 'siidisus' üle inimkäele ja saadakse 'siidikäsi'.

Metafoor võib olla ühesõnaline, mitmesõnaline, hõlmata ka suuremaid tekstilõike või koguni tervet teost. Metafoor võib olla omadussõnaline (kahvatu kuu, kuldsed uned), nimisõnaline (lumelained - Juhan Liiv), isikustav (vikerkaar joob merest vett; tuul nutab, "suvi maeti eile sinna" - Ernst Enno).

Liigiks metafoorsed fraseologismid: hambasse puhuma, süda on saapasääres, hammastega hauda kaevama.

[redigeeri] Vaata ka

• Metonüümia

[redigeeri] Kirjandus

• Jüri Allik, "Metafoorist psühholoogi pilguga" – Looming 1981, nr 1, lk 102–113