Kuldnokk

Allikas: Vikipeedia

Kuldnokk

Süstemaatiline kuuluvus
Riik:	Loomad	Animalia
Hõimkond:	Keelikloomad	Chordata
Klass:	Linnud	Aves
Selts:	Värvulised	Passeriformes
Sugukond:	Kuldnoklased	Sturnidae
Perekond:	Kuldnokk	Sturnus
Liik:	Kuldnokk
Sturnus vulgaris

Kuldnokk (Sturnus vulgaris) on värvuliste seltsi kuldnoklaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Rahvapäraseid nimesid: kuldnokk, rästas, türgi varblane, puurivarblane, mustmats, tulilind, nõgikikas, kullalind, rootsvarblane, rootsvilistaja, teomees.

[redigeeri] Välimus

Kuldnokk on musta läikiva sulestikuga mida katavad väikesed valged tähnid. Kehapikkus on 21-23 cm, kaal 65-80 g. Maapinnal liigub joostes või astudes (mitte hüpates).

[redigeeri] Levik

Kuldnokk on levinud haudelind kogu Euroopas (välja arvatud Pürenee poolsaarel, Lõuna-Itaalias ja Koola poolsaarel), Siberi metsa- ja stepivööndis kuni Irkutskini, Väike-Aasias, Kesk-Idas, Kaukaasias ja Kesk-Aasias (v.a. kõrbealad). Eestis on levinud üle kogu vabariigi, kuigi arvukus on viimase 20 aasta jooksul tugevalt vähenenud. Praegu pesitseb meil 20 000-50 000 paari. Kuldnokk on inimese poolt viidud ka Põhja-Ameerikasse, Austraaliasse ja Uus-Meremaale, kus nad on välja tõrjunud kohalikke linnuliike. Põhja-Ameerika kuldnokkade populatsiooni hinnatakse 2 miljonile, neid on lubatud igal ajal tappa. Lääne-Austraalias, kuhu kuldnokad pole veel jõudnud, on valitsus palganud püsivaid patrulle, kes peavad maha laskma kõik kuldnokad, kes sinna üritavad tulla.

[redigeeri] Toitumine

Kuldnokk tarvitab nii loomset (putukad ja nende vastsed, ussid, teod jt. selgrootud) kui taimset toitu (seemned, marjad, taimepungad). Pesitsusajal on valdavalt loomtoiduline. Kuldnokk elutseb peamiselt kultuurmaastikul, kuid ka igasugustes puistutes. Väldib paksu metsa ja laia avamaastikku. Eelistab segametsa, metsaservi ja puisniite. Kuldnoka vaenlasteks looduses on kullilised ja kakulised, poegadele on ohtlikud varesed ja oravad, ka kärplased. Toob kasu kahjurputukate hävitamisega.

[redigeeri] Pesitsemine

Pesitseb paaridena, kuid väljaspool pesitsusaega tegutseb alati salguti või suurte parvedena. Päevase eluviisiga. Suur hulk kuldnokki pesitseb inimese poolt pandud pesakastides või puuõõnsustes. Pesa asetseb maapinnast kuni 15 meetri kõrgusel. Kurn on täis aprilli lõpuks või mai alguseks ja selles on 4-7 muna. Mune hauvad emas- ja isaslind vaheldumisi, haudumine kestab 13-15 päeva. Mõnikord võivad pesitseda samal suvel ka teistkordselt. Pojad lennuvõimestuvad kolmenädalaselt.

[redigeeri] Ränne

Kuldnokk on rändlind. Eestisse saabub juba veebruari lõpus või märtsi alguses. Sügisränne võib alata juba juuli II poolel ja kesta oktoobri lõpuni. Talvitub Lõuna-Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas. Eesti kuldnokad talvitavad peamiselt Hollandis ja Belgias. Üksikud kuldnokad jäävad ka meile talvituma. Suur osa kuldnokki hukkub varakevadel ebasoodsate ilmastikutingimuste tagajärjel ning kõrgepingeliinidel ja lendamise käigus vastu traate põrkamisel. Rände ajal kogunevad suurtesse parvedesse (erandjuhtudel kuni 1 miljon lindu). Lõuna-Euroopa kuldnokad on enamasti paigalinnud.

Vangistuses on elanud 20 aastat vanaks.