Kongregatsioon

Allikas: Vikipeedia

Kongregatsioon tähendab liitu.

Katoliku kiriku kanoonilise õiguse kohaselt on kongregatsioon vaimulike ühendus, mille liikmed (preestrid, vennad, õed) annavad nii-nimetatud lihtsad tõotused. Tegu on lihtsustatud variandiga orduliikmete poolt antavatest pühalikest tõotustest vaesusele, kasinusele ja kuulekusele.

Enamus pärast 16. sajandit katoliku kirikus asutatud vaimulike ühendusi on kanoonilise õiguse järgi just kongregatsioonid, mitte ordud.

Katoliiklikus kontekstis võib kongregatsioon tähendada ka kloostrite liitu. Sellises tähenduses on see sõna näiteks kasutusel Püha Benedictuse Ordus, mis koosneb peamiselt geograafilistel põhimõtetel välja kujunenud kongregatsioonidest ehk kloostriliitudest.

Samuti nimetatakse kongregatsioonideks Rooma kuuria allüksusi. Kaasajal eksisteerib üheksa kongregatsiooni: usudoktriini, idakirikute, jumalateenistuse, piiskoppide, katoliikliku hariduse, pühakuks kuulutamise, vaimulikkonna, evangelisatsiooni ning pühitsetud elu institutsioonide kongregatsioonid.