Harakas
Allikas: Vikipeedia
| Harakas | ||
|---|---|---|
 |
||
| Süstemaatiline kuuluvus | ||
| Riik: | Loomad | Animalia |
| Hõimkond: | Keelikloomad | Chordata |
| Klass: | Linnud | Aves |
| Selts: | Värvulised | Passeriformes |
| Sugukond: | Vareslased | Corvidae |
| Perekond: | Pica | |
| Liik: | Harakas | |
| Pica pica | ||
Harakas (Pica pica) on värvuliste seltsi vareslaste sugukonda kuuluv lind.
Haraka leviala on üsna laialdane, hõlmates Euroopat, suurt osa Aasiat ja Loode-Aafrikat. Harakas on üsna tavaline ka Eestis. Harakas on paigalind, see tähendab, et teda võib meil kohata ka talvel.
Täiskasvanud harakad on 40–51 cm pikused, must-valge sulestiku, pika saba ja kädistava häälega linnud.Linnu meelispaikadeks on kultuurmaastikud, metsaservad, aedlinnad ja pargid, vältides üldiselt paksu metsa ja rannikualasid
Harakate toiduse hulka kuuluvad selgrootud, väikesed selgroogsed loomad ning igasugune taimne toit. Samuti on nad tuntud munavargana, süües teiste lindude pesadest mune ning isegi teisi linnupoegi. Linnas elavad harakad ei ütle ära ka prügikastides leiduvatest jäätmetest.
Harakad elutsevad paaridena ja on suhteliselt paikse eluviisiga. Üksnes noorlinnud hulguvad talveperioodil siin-seal ringi. Pesa ehitatakse tihedasse puu- või põõsavõrasse kuni kõrgusele maapinnast. Haraka pesa on üsna toekas ehitis, mis on valmistatud oksaraagudest ning kaetud ka pealtpoolt. Seest on pesa mätsitud saviga ja vooderdatud sulgede, sambla ja rohuga.
Harakas muneb 5-8 muna tavaliselt mai alguseks. Poegi haub ainult emaslind, kuid ka isane viibib samal ajal läheduses, kaitstes ja valvates pesa. Pojad kooruvad 17-18 päeva pärast munemist. Poegadele tassivad toitu mõlemad vanemad. Harakapojad hakkavad lendama 22-27 päeva vanustena ja juba järgmisel kevadel asuvad noored harakad omaette pesitsema.
Rahvasuus on harakas tuntud oma vargaloomuse poolest, kes näppab inimeste järelt säravaid asju ja tassib need oma pessa.
