Girona
Allikas: Vikipeedia
| Girona | |
|
|
|
| hispaania Gerona |
|
| katalaani Girona |
|
|
|
|
 Girona vapp |
|
|---|---|
| Pindala: 39,1 km² | |
| Elanikke: 86 700 (2005) | |
|
|
|
| koordinaadid: 41°59′ N 2°49′ E | |
 |
Girona on linn Hispaanias Kataloonias, Girona provintsi keskus. Asub Teri ja Onyari jõe liitumiskohas. Girona on tähtis kaubanduse ja kultuuri keskus. Linn on tuntud oma vanalinna müüri ja Onyari äärsete 19. sajandist pärinevate elumajade poolest.
Sisukord |
[redigeeri] Ajalugu
Linna kohale ehitasid oma kastelli roomlased, hiljem oli linn visigootide valduses. Gironale on oma jälje jätnud ka maurid, kes valitsesid linna 785. aastani, mil Karl Suur linna tagasi vallutas. 12. sajandil elas linnas suur juudi kogukond ja Girona oli kabalistika keskus. 1492. aastal aeti juudid Hispaaniast välja. 17. ja 18. sajandi jooksul peeti Girona kindluse pärast mitmeid lahinguid Prantsusmaaga. 1809. aastal vallutas Napoleon linna pärast 7-kuulist piiramist.
Girona katedraal (Santa María katedraal) valmis aastatel 1015–1036, kuid seda on hiljem korduvalt ümber ehitatud. See on kõige laiema gooti stiilis lööviga kirik (laius 22,98 m). Hilisgooti stiilis Sant Feliu kirik on ehitatud 14. sajandil.
[redigeeri] Haldusjaotus
Girona Jaguneb 9 linnaosaks ja 31 asumiks.
[redigeeri] Transport
Gironast möödub autotee AP-7 (E-15). Linnast 12 km lõunas asub Girona Costa Brava rahvusvaheline lennujaam. Raudteeühendus on Barcelona ja Prantsusmaaga.
[redigeeri] Haridus
Girona ülikool on asutatud 1992. aastal.
