Dublin

Allikas: Vikipeedia

Dublini vapp
Dublin

iiri Baile Átha Cliath
inglise Dublin

Pindala: 117,8 km²
Elanikke: 495 781 (2002; loendus), eeslinnadega 1,3 miljonit

koordinaadid: 53°21′ N 6°16′ W

Dublin (iiri Baile Átha Cliath) on Iirimaa pealinn, asub Iirimaa idarannikul Liffey jõe suudmes. Linna asutasid 840. aastal viikingid.

Ajalugu

Dublin pärineb iirikeelsest väljendist ‘Dubh Linn’ (dubh -> must, and linn -> bassein). Keldikeeles nimepilt veidi muutus ja kui Iirimaa vallutati prantsuskeelsete normandlaste poolt, sai selle nimeks 'Develyn' või 'Dublin'. Vahel räägitakse ka, et ‘Dublin’ pärineb islandi keelsest sõnast djúp lind, mis tähendab sügavat lompi. Dublini tänapäevane iirikeelne nimi on 'Baile Átha Cliath', mida pikkuse tõttu tihti lühendatakse BÁC.

Arvatakse, et esimesed kirjalikud teated Dublini lähistel elavatest inimestest pärinevad Ptolemaioselt aastast 140 m.a.j. Mõnede andmete põhjal olid seal olemas püsiasukad juba 1. sajandil e.m.a. Hiljem rajati sinna klooster. Linn ise rajati 841. aastal skandinaavlaste poolt. Pärast normandlaste sissetungi sai Dublinist keskne sõjaline ja õiguslik jõupunkt, kusjuures suurem osa jõust oli koondunud Dublini lossidesse. Sellisena elati kuni Iirimaa iseseisvumiseni. 14.-16. sajandil oli Dublin ja selle lähiümbrus suurim valitsuse hallatav piirkond.

Parlament töötas mitu sajandit Droghedas, ent 1504. aastal koliti Dublinisse, kui kuningas Henry VII vallutas Kildare maakonna. Dublinis oli olemas kohalik omavalitsus juba keskajal. Tegemist oli gildipõhise oligarhiaga, kuni see 1840ndatel reformiti ja tunduvalt demokraatlikumaks muudeti.

Alates 17. sajandist hakkas Dublin laienema. Kuningas Georg IV ajal oli Dublin mõnda aega Londoni järel Briti impeeriumi suuruselt teine linn. Sellest ajast on pärit ka suurem osa Dublini arhitektuurilistest vaatamisväärtustest. Samasse perioodi jääb ka Guinnessi õlletehase sünd. 19. sajandi algust iseloomustas Dublini langus, võrreldes Belfasti töötstusliku kasvuga. 20. sajandi alguseks oli viimase rahvastik pea kaks korda suurem. Kui Belfastist oli selleks ajaks saanud õitsev tööstuslinn, iseloomustasid suursuguse ajalooga Dublinit räpasus ja tuntavad sotsiaalsed klassivahed. Dublin oli jätkuvalt administratsiooni ja transpordi keskuseks suuremale osale Iirimaast, kuigi jäi pea täielikult kõrvale industriaalrevolutsioonist.

1916. aastal kesklinnas aset leidnud Lihavõtte ülestõus põhjustas palju kahjustusi. Inglise-Iiri sõda ja Iirimaa kodusõda mõlemad suurendasid kahjustuste hulka, sealhulgas purustati mitmed olulised ja arhitektuuriliselt väärtuslikud hooned. Mitmed majad taastati ja parlament kolis ümber Leinsteri hoonesse. Alates II maailmasõjast kuni 1960ndateni oli Dublin üsna mahajäänud pealinn, eriti vähe arhitektuurilisi muudatusi oli toimunud kesklinna piirkonnas. See tegi linnast ideaalse paiga filmivõteteks, mis on viinud mitmete heade filmide tootmiseni. Majanduslike olude paranemisega paranes ka linna üldpilt, tehti mitmeid arhitektuurilisi muutusi, mis omakorda tõi kaasa suure kampaania Georg IV aegse arhitektuuri, tänavate ja suursugususe säilitamiseks. Alates 1997. aastast on linnapilt tuntavalt muutunud, peamiseks põhjuseks nii era- kui riiklikul kapitalil põhinevad investeeringud ehitusse, transporti ja ettevõtlusse.

2003. aastal BBC poolt läbi viidud uuringu kohaselt pidasid 11,200 elanikku 112 erinevast linna- ja maapiirkonnast Dublinit parimaks Euroopa pealinnaks, kus elada.

Kirjandus ja teater

Dublin on üle maailma tuntud kirjanduslinnana. Siit on pärit Nobeli preemia laureaadid William Butler Yeats, George Bernard Shaw ja Samuel Beckett. Teised tuntud kirjanikud on Oscar Wilde, Jonathan Swift ja Dracula autor Bram Stoker. Kõige rohkem aga teatakse Dublinit kui James Joyce’i elukohta. Tema kuulsaim teos on ‘Dublinlased’ (Dubliners), mis on 20. sajandi alguses linnas elanud inimeste traditsioonilist eluolu kirjeldav lühijuttude kogumik. Samuti kirjeldab väga tõetruult Dublinit üks tema põhiteoseid, Ulysses, mis muuseas annab linnast hea topograafilise ülevaate. Peale selle on linnast pärit J.M. Synge, Seán O'Casey, Brendan Behan, Maeve Binchy ja Roddy Doyle. Dublinis asuvad ka Iirimaa suurim raamatukogu ja kirjandusalane muuseum (National Library of Ireland ja National Print Museum of Ireland). Linnas on mitmeid teatreid, siit on sirgunud palju kuulsaid näitlejaid, nt Noel Purcell, Brendan Gleeson, Stephen Rea, Colin Farrell ja Gabriel Byrne. Tuntumad teatrid on the Gaiety, the Abbey, the Olympia and the Gate. Suurim teater on the Mahony Hall The Helix’is Dublini Linnaülikoolis Glasnevinis.

Sport

Suurem osa Iiri spordiorganisatsioonide peakontoritest asub Dublinis. Linnas tegeldakse aktiivselt ka kõigi nende spordialadega, mis üle Iirima populaarsed on: keldi jalgpall, jalgpall, rägbi ja kurling. Dublinis asub Euroopa suuruselt neljas staadion Croke Park, mis mahutab kuni 83,700 pealtvaatajat ja on koduks Keldi Spordi Assotsiatsioonile. Seal korraldatakse keldi jalgpalli ja kurlingu võistlusi, igal teisel aastal ka rahvusvahelisi jalgpallivõistlusi. Tuntumad staadionid on Parnell Park, Lansdowne Road staadion, Donnybrook Rugby Ground, Dalymount Park, Richmond Park.

Multikultuurne Dublin

Olgugi et Dublinit iseloomustas suur emigratsioon kuni 1990ndate alguseni, elab seal tänapäeval palju immigrante. Välismaalt pärit linlased on peamiselt noored ja vallalised, suurem osa neist on pärit erinevatest Euroopa Liidu liikmesriikidest, eriti aga Suurbritanniast, Poolast ja Leedust. Järjest enam on immigrante Hiinast, Nigeeriast, Brasiiliast, Austraaliast, Uus-Meremaalt ja Venemaalt.

10% Iirimaa elanikkonnast on välismaist päritolu, kusjuures ebaproportsionaalselt suur osa neist valib uueks koduks just Dublini. Näiteks 60% Aasia päritolu Iirimaa elanikest elavad Dublinis. Multikultuursus avaldub väga selgelt näiteks rahvustoidupoodide laias levikus, eriti Parnell Streetil and Moore Streetil.

Põhi ja lõuna

Dublinit iseloomustab põhja-lõunasuunaline jagunemine, jagunemine toimub mööda Liffey jõge. Põhja peetakse pigem töölisklassi ja Lõunat kesk- ja kõrgema keskklassi koduks. Tegelikkuses sellist selget jagunemist pole. Vastavalt jõekaldale on jagatud ka postiteenuse piirkonnad: kõik põhjapoolsed on nummerdatud paaritute, lõunapoolsed paarisarvudega. Jaotumine Põhja ja Lõuna vahel sai alguse mõned sajandid tagasi, kui Kildare krahv ehitas oma residentsi tollal jõe vähemaustatud lõunakaldale. Kui talt küsiti, miks ta oma kodu sinna rajas, vastas ta vaid: “Kuhu lähen mina, sinna tuleb ka mood”, mispeale järgnesid talle mitmed Iiri kõrgklassi kuuluvad perekonnad. Lihtsustatud sotsiaal-majanduslik Põhi-Lõuna jaotus – rikas, liberaalne ja ennasttäis Lõuna ning vaene, tööstuslik ja lihtkodanlik Põhi – ei tule täna tegelikkuses väga selgelt esile.

Haridus ja teadus

Dublin on Iirimaa hariduse keskus, siin on kolm ülikooli ja mitu muud kõrghariduslikku kooli. Dublini Ülikool, millele pandi alus 16. sajandil, on vanim ülikool Iirimaal. Lisaks sellele asuvad Dublinis Riiklik Iirimaa Ülikool, Dublini Ülikooli Kolledzh, Dublini Linnaülikool, Kuninglik Kirurgide Kolledzh, Dublini Tehnoloogia Instituut, Riiklik Kunstikolledzh jne. Dublinis asub ka Majanduslik-Sotsiaalsete Uuringute Instituut, valitsuse mõttekoda majanduslike ja sotsiaalsete probleemide üle arutlemiseks.

Rahvastik

Dublini linnaks loetakse kogu ala, mida valitseb Linnavolikogu, ent Dublini alla arvestatakse vahel ka linnaga piirnevad linnalised piirkonnad – Dun Laoghaire-Rathdown, Fingal ja Lõuna-Dublin. Seda ala kutsutakse Dublini Metropoli piirkonnaks.

2006.aastal elas Linnavolikogu poolt hallatavas alas 505,739 inimest ja linna ümbritsevate valdadega koos 1,661,185 inimest. Arvatakse, et aastaks 2021 kasvab see arv 2,1 miljoni elanikuni. Täna elab arvestuslikult 40% Iirimaa rahvastikust 100km raadiuses Dublinist. Majandus ja infrastruktuur

Tööstus, tööhõive ja elustandard

Dublin on viimased 10-15 aastat olnud Iirimaa majanduskasvu keskpunktiks. Seda perioodi kutsutakse ka Keldi Tiigri aastateks. Elustandard on linnas tuntavalt tõusnud, samuti ka elukallidus. Dublin on maailmas elukalliduselt 16. kohal, Euroopas 8. kohal. Samal ajal on Dublini palgatase maailmas 4. kohal, olles ees nii New Yorgist kui Londonist. Dublinit edestavad vaid Zürich, Geneva ja Oslo.

Ajalooliselt on Dubliniga kõige enam seostatud õlletööstust – kuulsat Guinnessi õlut on St. James's Gate’i Õlletehases valmistatud alates 1759. aastast. Keldi Tiigri ajastul aga on tähtsust kogunud ka globaalsed farmaatsiafirmad ja infotehnoloogia ettevõtted, nt Microsoft, Google, Amazon, PayPal, Yahoo!, Pfizer, Intel ja Hewlett-Packard.

Teedevõrgustik

Dublinis ristuvad mitmed riikliku tähtsusega maanteed. M50, Iirimaa kõige tihedama liiklusega maantee, puudutab linna lõuna-, lääne- ja põhjapiiri, ühendades kõige olulisemaid regioonidest linna suubuvaid teid. Alates 2008. aastast kehtib West-Linkil, üle Liffey jõe jooskval kahel paralleelsel betoonsillal, teemaks €2. Et hetkel Dublinit ümbritsev maantee moodustaks täisringi ümber linna, on välja käidud idee pikendada teed ka idaküljele. Hetkel täidab sama rolli 2006. aastal ehitatud Dublini sadama tunnel, mida kasutatakse transiidiks.

Bussid

Suurem osa bussikorraldusest on ühe firma käes (Bus Átha Cliath ehk Dublin Bus), aga transpordivallas tegutsevad ka mõned väikeettevõtted. Äärelinnade rongiühendus ja DART (Dublini piirkonna kiirtransport) Dublini rongid sõidavad viiel liinil, vedades peamiselt äärelinnast kesklinna tööle sõitvaid inimesi. Samal eesmärgil on tihe rongiliiklus ka mõne ümbruskonna linnaga, nt Drogheda ja Dundalk. Üks nendest, Dublini lahte teenindav liin, on tuntud kui DART.

Luas

Luas on kaht liini teenindav tramm, mis pandi käiku 2004. aastal. Üldiselt on see teenus osutunud populaarseks, kuigi kritiseeritakse kehva ümberistumise võimalust kahe liini vahel. Plaanis on luua viis uut Luase liini, millest viimane peaks avatama 2014. aastal. Praegused liinid plaanitakse uutega ühendada 2012. aastal.

Metroo

Dublini metroosüsteemi loomine on kirjas Iiri valitsuse 2005. aastal vastu võetud arengukavas Transport 21. Kuuldavasti saab metroo olema täiesti omaette seisev süsteem, mis ei sega muud liiklust. Metro North peaks plaani kohaselt teeindama neid piirkondi, mis hetkel ühistranspordiga kehvemini kaetud on, Metro West hakkaks teenindama kolme suurt äärelinna – Tallaght, Clondalkin ja Blanchardstown.

Õhu- ja meretransport

Dublin on riikliku transpordi keskpunkt. Dublini sadam on riigi kõige elavam meresadam ja Dublini lennujaam samamoodi riigi kõige kasutatavam lennuväli.

Kommunikatsioon ja meedia

Dublin on Iirimaa meedia- ja kommunikatsioonikeskus. Siin asuvad mitmete ajalehtede (The Irish Times, Irish Independent), raadiojaamade (Today FM ja Newstalk), telejaamade (TV3, Channel 6, City Channel ja Setanta Sports) ning telefoni- ja mobiilikompaniide (Eircom, Meteor, Vodafone ja O2) peakontorid. Iirimaa rahvusringhäälingu Radio Telefís Éireann (RTÉ) peamised kontorid ja stuudiod asuvad Dublinis Donnybrookis. RTE toodab populaarset telesarja Fair City, mille tegevus toimub fiktiivses Dublini linnaosas Carraigstown.

Linna valitsemine

Linna valitseb Dublini Linnavolikogu (varasem nimetus Dublin Corporation), mille juhiks on linnapea (Lord Mayor of Dublin), kes valitakse üheaastaseks ametiajaks. Linnapea elab Mansion House’is. Dublini volikogu asub kahes suures hoones – istungeid peetakse peakontoris Dublini Raekojas ja suur osa administratiivseid üksusi (Civic Offices) asub Wood Quay’s. Linnavolikogu on ühekojaline ja sinna valitakse iga viie aasta tagant 52 linlaste esindajat. Enim hääli saanud partei määrab komisjonide koosseisu, milliseks kujuneb poliitika ja kellest saab linnapea. Linnavolikogu ülesandeks on koostada iga-aastane eelarve, mis hõlmab kulutusi elamumajanduses, liikluskorralduses, jäätmekäitluses, kanalisatsioonis, planeeringutes jne. Linnavolikogu otsuste ellluviimise eest vastutab linnahaldur (Dublin City Manager).

Riiklik valitsus

Iirimaa rahvusparlament (Oireachtas) koosneb kolmest osast: president ja kaks parlamendikoda ehk Dáil Éireann (Saadikutekoda) ja Seanad Éireann (Senat). Kõik parlamendiosad paiknevad Dublinis. Iirimaa president elab Phoenix Pargis kunagise Iiri Vaba Riigi kuberneri residentsis (Áras an Uachtaráin). Mõlemad parlamendikojad peavad istungeid Leinster House’is, kunagises hertsogilossis linna lõunaosas. See hoone on parlamendi kasutuses olnud alates Iiri Vaba Riigi loomisest 6. detsembril 1922.

Iiri valitsus asub valitsushoones, mille arhitektiks on Sir Aston Webb, kes on ühtlasi Buckinghami Palee fassaadi autor. Valitsushoone loodi esialgu Kuningliku Teaduskolledzhi tarbeks. 1921. aastal peeti seal Lõuna-Iiri Alamkoja koosolekuid. Arvestades hoone paiknemist Leinster House’i läheduses, võeti osa teaduskolledzhi hoonest ministrite kabinettide tarvis ajutiselt kasutusse. Nii valitsushoone kui Leinster House pidid olema valituse ja parlamendi ajutisteks asukohtadeks, ent täidavad seda ülesannet veel tänapäevalgi.

Kuritegevus

An Garda Síochána aastate 2001-2005 ametliku statistika järgi on Dublini Metropoli piirkonna kuritegevus 1000 elaniku kohta riigi kõrgeim. 1980-1990ndatel puhkes töölisklassi elamurajoonides nii kesk- kui äärelinnas heroiini epideemia. Aastatel 2004-2006 sooritati Dublinis 80 mõrva, 32 neist olid seotud kuritegelike kampadega. 2007. aasta esimesel poolel oli Dublinis 15 mõrva, millest 4 puhul oli tegemist gängikuritegudega. Dublin on esikohal ka surmavate pussitamiste osas.