Alfred Adler

Allikas: Vikipeedia

See artikkel vajab toimetamist.

Alfred Adler (7. veebruar 1870 – 28. mai 1937 Šotimaa) oli austria meditsiinidoktor ja psühholoog, individuaalpsühholoogilise koolkonna rajaja. Teda nimetatakse sageli Sigmund Freudi mantlipärijaks. Õpetaja ja õpilase erinevus: Adler ei tunnistanud kunagi, et vaimuhäirete põhjus on ainuüksi seksuaalprobleemides, vaid interpreteeris unenägusid - millele Freudki toetus - laiemalt, kogu alateadvust haaravatena.

Sündis Viinis. Isa oli keskklassist juudist arst, Adler õppis ise ka arstiks, sai kraadi 1895. aastal. Oli psühhoanalüütilise seltsi president Viinis, läks 1911 Freudist lahku, kuna tekkisid oma ideed, peale mida nad enam Freudiga kunagi ei kohtunud. Organi alatalitlust uurides märkas, et haigus tabab kõige nõrgemat organit, aga see ei tähenda veel haigust, kuna leiab aset kompensatsioon. Adler pani aluse individuaalpsühholoogiale.

Poliitilistelt vaadetelt oli Adler vasakpoolne ja lävis tihedalt sotsialistidega. Ka oma tulevase abikaasa, Venemaalt pärit Raissaga tutvus ta sotsialistide ühingu koosolekutel. Nad abiellusid 1897. aastal ja nende abielust sündis neli last.

[redigeeri] Teosed eesti keeles

"Raskelt kasvatatavad lapsed". Tõlkinud Alma Ostra-Oinas. Eesti Lastesõprade Ühing, Tallinn 1932, 25 lk.
"Inimesetundmine: inimeste iseloomude peategurid ja nende areng". Tõlkinud D. Hint (= Debora Vaarandi koos Aadu Hindiga). Redigeerinud Leo Anvelt, saatesõna August Annist. Sari Elav Teadus, nr. 85/86, EKS, Tartu 1939, 212 lk.; 2. trükk: Kupar, Tallinn 1995

[redigeeri] Kirjandus

Aleksander Elango, "Analüütilised voolud psühholoogias ja nende rakendamine pedagoogikas" – Kasvatus 1933, nr. 6 ja 8; uustrükk Elango artiklikogumikus "Tagasivaade", Tartu Ülikooli Kirjastus 2001, lk. 132–193
Valmar Adams, "Alfred Adleri vaimne pärandus" – Looming 1937, nr. 7, lk. 794–798; uustrükk: Valmar Adams, "Oomega. Esseid ja murdmemuaare", LR 1985, nr. 1/2, lk. 62–67