Aed-harakputk
Allikas: Vikipeedia
| Aed-harakputk | ||
|---|---|---|
 |
||
| Süstemaatiline kuuluvus | ||
| Riik: | Taimed | Plantae |
| Hõimkond: | Katteseemnetaimed | Magnoliophyta |
| Klass: | Kaheidulehelised | Magnoliopsida |
| Selts: | Sarikalaadsed | Apiales |
| Sugukond: | Sarikalised | Apiaceae |
| Perekond: | Harakputk | Anthriscus |
| Liik: | Aed-harakputk | |
| Anthriscus cerefolium | ||
Aed-harakputk (Anthriscus cerefolium) on sarikaliste sugukonna harakputke perekonda kuuluv üheaastane rohttaim.
Aed-harakputk on sulgjate lehtede ja väikeste valgete sarikaliste õitega rohttaim. Välimuselt meenutab ta siledalehist peterselli.
Ta on maitsetaim, mille ürdi magusavõitu kerget maitset võiks võrrelda peterselli ja aniisi peene seguga. Taimele annab tema aromaatsuse eeterlik õli, mis koosneb paljudest komponentidest, sealhulgas metüülhavikool ja anetool, mis vastutab aniisimaitse eest.
Sisukord |
[redigeeri] Ajalugu
Aed-harakputk arvatakse pärinevat Kesk- ja Lõuna-Euroopast, ka Lõuna-Venemaalt ja Aasia lääneosast.
Harakputke tunti hästi juba antiikajal. Sellest ajast on pärit ka tema kreekakeelne nimi chairephyllon (kreeka keeles chairein 'rõõmustama' ja phyllon 'leht'). Ladina nimi cerefolium on tulnud põllutööjumalanna Cerese nimest ning sõnast folium 'leht'.
Keskajal kasvatati aed-harakputke laialdaselt kloostriaedades ja kasutati oskuslikult toitude maitsestamiseks.
[redigeeri] Kasutamine
Aed-harakputke kasutatakse peamiselt Kesk- ja Lääne-Euroopas, eriti austatakse teda prantsuse köögis.
Aed-harakputk kuulub koos estragoni, tüümiani ja peterselliga ka klassikalise viiest ürdist koosneva prantsuse maitsekomplekti fines herbes koosseisu. Sageli lisatakse värsket aed-harakputke bouquet garni ja ning kuivatatud aed-harakputke herbes de Provence'i koostisesse.
Paljud teised köögid aga eelistavad talle peterselli tugevamat aroomi, kuigi aed-harakputke maitse on õrnem ja peenem.
Aed-harakputke võib kasutada köögivilja- ja hakkliharoogades, salatites, kalaroogades, samuti suppidele riputatult ja maitsestatud võisegudes. Koos vähese murulaugu ja hakitud estragoniga moodustab ta hõrgu koosluse omlettides. Aed-harakputke võib kasutada ka kastmetes, kuid see tuleb kastmele lisada viimasel hetkel, nagu petersellgi, sest keetmisel kaotab aed-harakputk oma meeldiva aroomi. Sageli kasutatakse aed-harakputke ka maitseäädikates.
Doseerimisel tuleks olla pigem kitsi kui helde, et harakputk ei hakkaks liialt domineerima. Võimaluse korral tuleks eelistada värsket ürti, sest kuivatatud ürdi maitseomadused on tunduvalt nõrgemad. Kõige intensiivsema aroomiga on enne taime õitsemist korjatud ürt.
Kuigi enamasti kasvatatakse harakputke tema lehtede pärast, on ka taime juur söödav ning seda hinnati väga Vana-Kreekas ja -Roomas.
[redigeeri] Asendamine
Asendajateks sobivad mesiputk või petersell + estragon või apteegitilli lehed + petersell või fines herbes (see maitseainesegu sisaldab tavaliselt aed-harakputke, peterselli, murulauku ja estragoni) või peterselli + tilli või estragoni (sarnaselt aed-harakputkega sobib see äädikate maitsestamiseks) või murulauku (eriti munaroogades) või kuivatatud tilli (hea äädikate maitsestamisel).
[redigeeri] Säilitamine
Harakputk on parim värskena. Talvevarudeks kuivatamine on üsna mõttetu, sest taim kaotab kuivatamisel suurema osa aroomist. Kui seda aga siiski tehakse, tuleks ürti säilitada mitmekordselt pakituna õhu- ja niiskuskindlalt suletud paberkotis. Kuivatamisele võiks eelistada külmutamist, kuigi ka seeläbi kaotab taim palju oma maitseomadustest.
[redigeeri] Kasvatamine
Kuigi aed-harakputk on algselt siledalehine taim, on aretatud ka käharalehiseid sorte. Mulla suhtes on aed-harakputk leplik. Ideaalne on aga kerge, õhurikas ja niiskust säilitav muld. Tasakaalust väljas olevate kasvutingimuste puhul muutuvad muidu helerohelised lehed kiiresti punakaks, valgeks või kollaseks. Sellised lehed kasutamiseks ei sobi.
Seemned tuleb külvata esimesel võimalusel alates märtsist. Iga paari nädala järel tuleb teha järelkülvid, see tagab värskete taimede pideva olemasolu (külvata vähemalt 3–4 korda suve jooksul). Viimane külv võiks olla septembris, et juba järgmise aasta märtsis saaks teda taas koristada.
Seemned vajavad idanemiseks valgust ning seetõttu tuleks nad vaid kergelt mullaga katta. Aed-harakputk on lühikese kasvueaga – külvist koristuseni kulub kõigest 1–1,5 kuud.
[redigeeri] Raviomadused
Harakputke lehtedes laidub rohkesti C-vitamiini, karotiini, rauda ja magneesiumi.
Loodusravis kasutatakse harakputke tänu tema suurele C-vitamiini-sisaldusele kevadise vitamiinivaeguse korvamiseks. Organismi puhastava ja ainevahetust kiirendava toime tõttu on aed-harakputk leidnud traditsiooniliselt kasutamist ka pärast paastu.
Taimeteena parandab aed-harakputk seedimist, tõstab söögiisu ning leevendab vere vedeldajana vereringehäireid.
