1922
Allikas: Vikipeedia
1922. aasta
Sajandid: 19. sajand - 20. sajand - 21. sajand
Aastakümned: 1870. aastad 1880. aastad 1890. aastad 1900. aastad 1910. aastad - 1920. aastad - 1930. aastad 1940. aastad 1950. aastad 1960. aastad 1970. aastad
Aastad: 1917 1918 1919 1920 1921 - 1922 - 1923 1924 1925 1926 1927
Sisukord |
[redigeeri] Sündmused maailmas
[redigeeri] Jaanuar
13. jaanuar – gripiepideemia nõudis 804 inimelu Suurbritannias.
[redigeeri] Veebruar
- ...
[redigeeri] Märts
- ...
[redigeeri] Aprill
- 3. aprill – Jossif Stalin valiti Nõukogude Liidu VK(b)P peasekretäriks.
[redigeeri] Mai
[redigeeri] Juuni
- ...
[redigeeri] Juuli
- 9. juuli – hilisem Tarzani osatäitja Johnny Weissmüller ujus esimese inimesena 100 meetrit alla ühe minuti, saavutades tulemuseks 58,6 sekundit.
[redigeeri] August
- 28. august – New Yorgi raadiojaam WEAF andis eetrisse kõigi aegade esimese raadioreklaami, firma Queensboro Realty 10-minutilise kinnisvarareklaami.
[redigeeri] September
- ...
[redigeeri] Oktoober
- 18. oktoober – Inglismaal loodi BBC (British Broadcasting Company).
- 25. oktoober – fašistid marssisid Rooma ja Itaalia kuningas nimetas Benito Mussolini peaministriks.
[redigeeri] November
- ...
[redigeeri] Detsember
- 30. detsember – ametlikult moodustati NSV Liit.
[redigeeri] Sündmused Eestis
- 1. aprill – Tartus avati lastekliinik - Eesti esimene spetsiaalselt lastehaiguste raviks mõeldud asutus.
- 21. aprill – Tallinnas toimus noorseppade esimene üleriiklik kongress.
- 29. aprill – Tallinnas algasid tõstmise maailmameistrivõistlused, kus maailmameistriks krooniti kolm Eesti sportlast: Alfred Neuland, Saul Hallop ja Harald Tammer.
- 27. mai – Tallinnas avati esimene autobussiliin marsruudil Vene turg - Tartu maantee.
- 21. juuni – pärast pikemaid vaidlusi võttis Riigikogu vastu riigilipu seaduse.
- 12. september – Tallinnas avati pidulikult Riigikogu hoone. See oli Eugen Habermanni ja Herbert Johansoni projekti kohaselt ümber ehitatud Toompea lossi tiivast, kus kuni 1917. aastani oli asunud vangla.
- 13. september – registreeriti Eesti Kirjanikkude Liit, mille esimeheks valiti Friedebert Tuglas.
- 29. september – algas turbakütusel töötava Ellamaa elektrijaama ehitamine.
- Abja mõisas asunud õppeasutuses hakati õpetama kultuurtehnikat.
- Abja-Paluojale rajati värnitsavabrik.
[redigeeri] Sündinud
- 16. veebruar – Lilli Promet, eesti kirjanik
- 18. veebruar – Juhan Smuul, eesti kirjanik
- 11. aprill – Arved Viirlaid, eesti kirjanik
- 21. aprill – Iser Kuperman, juudi päritolu kabetaja
- 24. aprill – Johannes Taul, eesti rahvamuusik
- 11. november – Kurt Vonnegut, ameerika kirjanik
- 14. november – Boutros Boutros-Ghali, egiptuse poliitik ja ÜRO peasekretär
- 24. detsember – Ava Gardner, USA näitleja
[redigeeri] Surnud
- 5. jaanuar – Wilhelm Voigt, "Köpenicki kapten"
- 3. mai – Viktor Kingissepp, eesti poliitik
- 5. juuni – Gustav Boesberg, eesti raskejõustiklane
- 18. november – Marcel Proust, prantsuse kirjanik
[redigeeri] Nobeli auhinnad
- füüsika – Niels Henrik David Bohr
- keemia – Francis William Aston
- meditsiin – Archibald Vivian Hill, Otto Fritz Meyerhof
- kirjandus – Jacinto Benavente
- rahu – Fridtjof Nansen